Oskar Lutsu majamuuseum - sini-must-valge enne laulvat revolutsiooni
16. mai 2013 - muuseumiooDetsember 1986. Oskar Lutsu majamuuseumis on käsil kiire ettevalmistus
uueks püsinäituseks, mis peab avatama 7. jaanuaril 1987, kirjaniku 100.
sünniaastapäeval. Selleks tähtpäevaks on linnamuuseumi direktor Heivi
Pullerits tellinud ka märgi.
Emailitud märgi kujundas vene rahvusest kunstnik avatud raamatu
kujulisena, mille kohal poolring rukkilillega. Jõulu eel saime kätte kaks
näidist. Ja oh imet! Kunstnik oli valinud märgile värvid: sinine, valge,
must.
Aga paari päeva pärast helistas direktor, et talle on antud karm korraldus
näidised kokku korjata. Kahetsustundega – aga käsk on käsk – viisime
märgid linnamuuseumisse tagasi.
Hiljem selgus, et EKP korraldusel ilmusid kohale KGB ametnikud, kes kogu
tiraaži üle lugesid ja minema viisid. (Heivi Pulleritsul ja veel mõnel
julgel on siiski ametnike tagant näpatud sini-must-valge märk olemas.)
Jaanuaris toodi meile müügile ja jagamiseks uus tiraaž – samad märgid
värvides: sinine, valge, punane.
Aga tõeliselt pakaseline jaanuar, Oskar Lutsu 100. juubeli kuu Tartus,
Palamusel ja üle Eesti kandis meie rahvast ühendavat nimetut eelaimdust ja
ootust. See oli me kõigi südameis neil rahvarohketel kogunemistel
kirjaniku auks. Lutsu ja ta loomingu kaudu teadvustasime oma identiteeti
ja see sisendas meile lootust. Oli alanud meie laulva revolutsiooni
eelõhtu.
Lapsesuu:
- Muuseumihuviline algklassiõpilane on hiljuti külastanud
zooloogiamuuseumit. Oskar Lutsu majamuuseumis vaatab ta mõtlikult töötoas
laua taga istuvat kirjaniku vahakuju ja küsib: „Kas see on topis?“
- Lasteaialaps uurib tükk aega postamendil olevat Oskar Lutsu valget
kipsist surimaski. Lõpuks teatab ta: „Lutsuke magab!“
Vaata, mis toimub Muuseumiööl Oskar Lutsu Majamuuseumis