2011. aastal ilmus Nukuteatri-teemaline aabits, mis septembris paljude koolide esimestes klassides kasutusele võeti. Aabits algab sellega, kuidas peategelased, poiss Aabi ja tüdruk Bibi satuvad elus esimest korda Nukuteatrisse ning avastavad pärast etendust saali jäädes imelise ukse, millel kirjas „Aabitsamaa“.

 Uksest läbi minnes satuvadki nad muinasjutulisele Aabitsamaale, kus elavad kõik nukud siis, kui nad parajasti etendustes ei mängi. Suur osa aabitsast keskendubki Aabitsamaale, sealsetele fantaasiapaikadele ning -tegelastele.

Aga NUKU muuseumis juhtus paar kuud pärast aabitsa ilmumist selline lugu, et muuseumist läbi jalutav töötaja kohtas seal pisut ebaleva olekuga ema ja poega. Tundus, nagu otsiksid nad midagi. Küsimuse peale, et kuidas saaks aidata, vastas ema, et nad on poja soovil tulnud muuseumisse … Aabitsamaa ust otsima! See oli öeldud täie tõsidusega ning muuseumitöötajale vaatasid otsa neli lootusrikast, ent siiski veidi murelikku silma.

Muuseumitöötaja oli esmalt üllatusest tumm – tundus uskumatu, aga samas väga vahva, et kellegi jaoks on raamatu-, teatri- ja pärismaailmad niivõrd segunenud, et võivad eksisteerida reaalsete ja käegakatsutavatena üksteise kõrval ja sees. Ja usk, et muuseumis võiks tõesti olla selline uks, mis viib imelisele maale, kus elavad kõik teatrinukud – see oli nii puhas ja siiras!

Soovimata Aabitsamaa otsijate usku ning kujutlusi purustada, sai neile tookord öeldud, uks ei asu siiski muuseumis, vaid teatrisaalis, ning see õnnestub üles leida vaid vähestel. Aga selle pärast ei tasu kurvastada, sest aabitsa kaudu saab seda maad külastada nii palju kui kulub.

Olgugi et NUKU muuseumis Aabitsamaa ust ei olnud, on meil väga hea meel, et meie muuseumit peetakse kohaks, kus KÕIK on võimalik!

Külasta NUKU muuseumit ka Muuseumiööl. Vaata programmi siit