Eesti Rahvusraamatukogu - katedraali keldris - Mari lugu
14. mai 2013 - muuseumioo
25 aastat tagasi asus praeguse
Rahvusraamatukogu peahoone Toompeal ja asutus kandis pidulikku
nime –
Fr. R. Kreutzwaldi
nim. Eesti NSV Riiklik Raamatukogu. Olin siis noor
plika ja töötasin hoiuosakonna mõnusas seltskonnas.
Ruumipuuduse
tõttu asus osa meie fondist Toompeal Aleksander Nevski katedraali
all keldriruumides, kuhu me igal hommikul pidime minema, et
lugejate
tellitud raamatuid välja tuua. Minu jaoks oli see paras katsumus.
Pimedatel talvehommikutel polnud just lihtne minna suured kotid
käes
ja raudvõti taskus kiriku ukse taha kobistama. Kogu aeg oli
selline
tunne, nagu teeks midagi keelatut. Kui lõpuks ukse lahti sain,
tuli
astuda veel paar sammu pimedas, et elektrilülitini jõuda. Võlvitud
keldriruumides olid maast laeni kõrguvad puidust riiulid, kust
tuli
vajalikud raamatud välja otsida. Mõned raamatud olid nii kõrgel
lae all, et neile tuli järele ronida mööda võdisevat puidust
riiulit. Ükskord olingi ma just lae all raamatu järele küünitamas,
kui kuulsin kellegi samme minu poole tulemas. Oh sa armas aeg, kui
ma
siit veel eluga pääsen, siis ostan küll kroonlühtri kõigile, kes
seda vähegi soovivad, jõudsin mõelda. Sammud tulid aina lähemale.
Ma ei suutnud otsustada, kas ohutum on lae alla jääda või
põrandale karata. Lõpuks sain kuidagi redelilt maha ja siis ma
seda
sammujat nägingi – oeh, see oli kojamees! Hiljem harjusin
katedraali keldrites uitamisega ära ja see tundus isegi põnev.
Kord hiljem saadeti mind katerdaali hoidlasse fondi korrastama. Tegin seda hiirvaikselt, sest keset keldriruumi oli suur laud, mille ümber istus 4–5-liikmeline komisjon, kes pobisedes raamatuid läbi vaatas. See jääb, see ei jää – ikka vastavalt tolle aja ideoloogiale.
Lugu pärineb Rahvusraamatukogu blogist
Vaata, mis toimub Muuseumiööl Eesti Rahvusraamatukogus
Kord hiljem saadeti mind katerdaali hoidlasse fondi korrastama. Tegin seda hiirvaikselt, sest keset keldriruumi oli suur laud, mille ümber istus 4–5-liikmeline komisjon, kes pobisedes raamatuid läbi vaatas. See jääb, see ei jää – ikka vastavalt tolle aja ideoloogiale.
Lugu pärineb Rahvusraamatukogu blogist
Vaata, mis toimub Muuseumiööl Eesti Rahvusraamatukogus