Eesti Panga muuseumi maja lugu
15. mai 2013 - muuseumiooEesti Panga muuseum asub kunagise Eestimaa Aadli Krediitkassa (sks k-s Estländische
Adelige Kreditkasse, edaspidi nimetatud Aadlipank) tellimusel 1904 aastal valminud
hoones.
nimetatud Aadlipank) asutati 1802. aastal. Pea terve 19. sajandi oli see Eestimaa
kubermangu juhtiv rahandusasutis. Alles sajandi viimase kolmandiku ühiskondlikkude
muudatuste ja majandusliku tõusuga hakati asutama uusi panku. Tallinnas valmis 1873.
aastal ka esimene spetsiaalselt panga jaoks ehitatud hoone (arhitekt Paul Schreiber,
Tallinna Kommertspank; praegu hotell "Telegraaf", Vene 9).
Aadlipank asus Toompeal kuni 1894. aastani. Siis hakati kubermanguvalitsuse lossist
idas olevat platsi puhastama ja seda ümbritsevat majarinnet osaliselt lammutama, et
valmistada ette uue õigeusu peakiriku Nevski katedraali ehitust. Ka platsi
kagunurgas olnud Aadlipanga maja lammutati ning pank kolis Pikale tänavale.
Uus krunt panga uue hoone jaoks osteti Kaarli koguduselt 1902. aastal kohe vanalinna
piiri taga praeguse Estonia puiestee, Kaupmehe ja Sakala tänava ristumisel. Uue
projekti saamiseks pöörduti Riia arhitekti August Reinbergi poole, kes oli sellal (s
o ~1902. aastal) ametis mitme suure ehitisega nagu Riia vene teater (1900-02), Vene
Riigipanga Riia osakonna hoone (1902-05), saksa tütarlastegümnaasium (1902; praegu
Pärnu Vanalinna põhikool) Pärnus.
Reinbergi loominguline käekiri sisaldas sajandivahetusele kohaselt viiteid väga
mitmele stiilile ja nende omavahelistele kombinatsioonidele, mis olid omavahel
meisterlikult ühendatud. Ta valis Aadlipanga jaoks eeskujuna Põhja-Saksa alade
tellisgootika ja tema pangahoone projekt valmis mais-juunis 1902.
Mullatöödega hakati pihta juba 1901. aastal, hoone nurgakivi pandi augustis 1902.
Toorehitis valmis 1903. aastal, tänapäeva mõistes kasutusloa sai hoone 1904. aastal,
kuid viimistlus- ja kohtkindla mööbli paigaldustöid tehti veel 1905. aastal.
Tallinnas erandlik oli Lääne-Euroopast toodud kiltkivist tehtud katusekate.
Hoone dominandid on nurki markeerivad tornid, (neist peasissepääsu torn oli kõige
suurem ja esinduslikum) ja kõrgel soklikorrusel oleva peakorruse suurte saalide
kaaraknad. Estonia pst pool olid raamatupidajate saali omad, Teatri väljaku poolsed
olid aadlisaali omad ning nende vahel on peatorn peasissepääsu ja -trepikojaga.
Praegust Teatri väljaku ja Sakala tänava risti markeerib väike konsooltorn, Sakala
tänava pool olid talurahvasaali kaaraknad ja kagunurgal tagatrepikojatorn.
Teine korrus oli korterite päralt. Suurem, väljakupoolne oli panga presidendi oma ja
väiksem, Estonia pst poolne oli juhatuse sekretäri korter.
Aadlipanga presidendi perekonna endise söögisaali (praeguse nimetusega
"Monetaariumi") ruumis moodustati 1944. aasta sügisel Eesti Vabariigi valitsus -
Otto Tiefi valitsus -, et taastada 1940. aastal kaotatud iseseisvus.
Tervitades,
Siiri Ries
Eesti Panga muuseumi juhataja
Vaata ka, mis toimub Muuseumiööl Eesti Panga Muuseumis