Maanteemuuseum ei ole koht pelgalt massiivsetele masinatele ja tõsiteaduslikule tööle. Kuigi nimi seda ehk ei reeda, jagub ka meie töösse kuhjaga situatsioonikoomikat ja lahedaid lugusid. Siinkohal üks vahva sõnamänguline näide maanteemuuseumi giid-pedagoogi kogemustesalvest:

Muuseumisse on tulnud uudistama järjekordne lasteaiarühm. Jõuame ekskursiooni käigus lastega näituseruumi, kus jookseb 30. aastate filmiprogramm teedeehitusest ja parasjagu näidatakse kaadreid, kus käib usin maantee ehitus. Nii nagu seda tollel ajal tehti: käsitsi. Labida ja rehaga. Giid pöörab laste tähelepanu filmile umbes taolise tekstiga: „Ja siin näeme kuidas vanasti TEID ehitati. See oli päris raske töö. Masinaid ei olnud, nii tuli TEID teha käsitsi“.

„Ei tehtud käsitsi,“ kostab grupist õrn protestipiuksatus. Giid jätkab sellest hoolimata: „Vaadake, millised tööriistad on inimestel käes: labidad, rehad - vanasti, kui masinaid ei olnud, tehti TEID labida ja rehaga.“

Grupist kostab uuesti sama hääl, aga nüüd juba päris nutuselt: „MIND küll labida ja rehaga ei tehtud, MINA tulin emme kõhust!“

Külastajatega seotud lustlike lugude kõrval on terve hulk lugusid, mis seotud eksponaatide ja nende endiste omanikega, inimestega. MuuseumiÖÖl esitleb Maanteemuuseum oma kõige värskemat eksponaati, Gustav Ernesaksale kuulunud sõiduatot Pobeda. Kui paljud üldse teavad, millist masinat teenekas rahvakunstnik igapäevaoimetusteks kasutas? Või millega sõidavad Ernesaksa ametivennad täna? Gustav Ernesaksa Pobeda loo materjale veel otsitakse arhiividest, aga tänapäevaga linkides võiks sellest saada oreda reklaamklipi (nt küsitlus, millega sõidavad Eri Kas, Anu Tali, Hirvo Surva või teised tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelased).

Vaata, mis toimub Muuseumiööl Maanteemuuseumis.